Ärigeenidega Ksenija Germ töötab raamatupidajana ning kirjutab TalTechis magistritööd raamatupidamise tulevikust ja automatiseerimisest. Tema jaoks pakub raamatupidamine loomingulist naudingut numbrite keskel.

Ksenija esimene otsus selles suunas sai tehtud juba põhikooli kaheksandas klassis, kui mõtles, kus õppida, et saada ärinaiseks. Nii pani ta varakult silma peale TalTechi ärinduse programmile. „Gümnaasiumi lõpetades mõistsin, et võib-olla ärindusharidus ei ole võti ärinaiseks saamiseks, et võib-olla võivad selleni viia ka teised teed,“ räägib Ksenija.

TalTechi majandusarvestuse eriala valiku üks mõjutajaid oli raamatupidajast ema. Tema pealt oli näha, kuidas töö käib, ning see haakus hästi Ksenija analüütilise ja matemaatilise mõtlemisega.

Bakalaureusekraad käes, jõudis ta Stora Enso ostuarvete osakonda ja sai sealse nelja aastaga suure kontserni tööd näha.

„See oli väga äge kogemus, rahvusvaheline ettevõte on nii suur, oli näha palju automatiseerimist, sellesse pühendati ressursse ja aega. Suhtuti positiivselt ja innustati töötajaid neid võimalusi kasutama,“ räägib Ksenija.

Nüüd on ta ette võtnud uue väljakutse ja on pearaamatupidaja-ärikontroller raskeveotehnika müügiga tegelevas Intrac Grupis.

Töö järel on koolis veel põnevam

Tööl käimine tekitas tunde, et ehk võiks oma erialal ka magistriõpinguid ette võtta – nii majandusarvestuses kui ka rahanduses olid uksed valla. 

„Mõtlesin, et jään ärimaailma vallutama, ja jätkasin oma erialal. See oli väga tore kogemus, minu üllatuseks palju huvitavam kui bakalaureuseõpe, tudengid on juba mingi töökogemusega, kes on audiitor, keegi on pangas, keegi raamatupidaja ja igal juhul juba mingi oma nurgaga, kuidas ta vaatab õpitule,“ lisab Ksenija. „Ka ained on palju sisukamad, kitsamad ja saab rohkem rakenduslikku poolt. Mulle väga meeldis!“

Nii jõudis ta oma magistritöö teemani – raamatupidaja kompetentsid tehnoloogiaajastul. On selge, et see, mida oodati raamatupidajalt 20 aasta eest, pole enam päris sama, mida soovitakse praegusest sama kaugele tulevikku vaadates. Tema töös saavad kokku mitmete majandusarvestuse oluliste osapoolte arvamused – pearaamatupidajatest finantsjuhtideni.

„Tahan defineerida, mis on tänapäeva raamatupidaja kompetentsid ja milliste tehnoloogiliste kontseptsioonide ja lahendustega peaks ta kaasas käima, et olla oma ametis edukas,“ räägib Ksenija.

Mõtteviisi muutus on juhtide vedada

Uute lahendustega kaasatulek on eelkõige enda jaoks asja lihtsamaks tegemine. Paneb natuke teistmoodi mõtlema, kuna alguses on võib-olla vaja harjuda, aga hiljem teeb töö lihtsamaks ja mõnusamaks. Sellise mõtteviisi kujundamine on tema sõnul paljuski juhtimisülesanne, et tekitada positiivseid seoseid, mis vähendab uuendustega tekkida võivat hirmu.

„Määrav on suhtumine uuendustesse ja ka raamatupidamise automatiseerimisse. Oluline on juhatuse selgitus, et  see muudab meie kõigi elu paremaks, et saaksime keskenduda millelegi olulisemale,“ lausub Ksenija. „Kui seda ei ole, siis võib tekkida loomulik hirm, et automatiseerimine võtab raamatupidaja töö ära.“

Kui kommunikatsioon on paigas, tekib loomulik uudishimu, mis see on ja mis võimalusi pakub. See eeldab, et inimene on puhanud, tal on tahet, vabadust ja aega nende uuenduslike asjadega mängida, lisab ta.

Liikumine efektiivsuse poole tehniliste lahenduste kaudu on ilmne.  Kui kuuled iga kuu, kui palju on asju arendanud näiteks automatiseerimisosakond, siis ei ole võimalik seda mitte märgata.

„Kindlasti on ka minus olnud seda hirmu. Aga ma usun, et meie, inimesed, vajame üksteist. Isegi kui raamatupidamine, deebet, kreedit ja info programmi panemine kaovad ära, siis on ikka oluline arusaam ja mõtlemine, kuidas süsteem peaks toimima ja kuidas asjad omavahel seotud on,“ sõnab Ksenija.

Noortel on ambitsiooni teha rohkem

Ksenijal on ka endal mõnus uuenduslik kogemus koostööst ja soovist olla tõhusam, kui oma konsolideerimise Excelit sihikindlalt efektiivsemaks muutis ja nii analüüsi jaoks aega säästis. Uuendamise kõrval on tal kirg aru saada rahandusest ja sellest, mis on numbrite taga, ning nii võib tema järgmine samm liikuda finantsjuhtimise valdkonda.

Noortele läheb ambitsioon ja raamatupidamine tema sõnul jätkuvalt korda. Ksenija meenutab, et suures ettevõttes oli noortel töö arusaadavalt vähem vastutusrikas, aga kõik tahtsid teha midagi suuremat, kasvada. Pole oluline, kas keegi õppis majandusarvestust, rahandust või tahtis minna audiitoriks. Oluline on raamatupidamisest arusaamine. 

„Ja see on tegelikult väga ilus ala, mulle väga meeldib, et see on printsiipide baasil. Siin on ruumi  tõlgendamiseks, mõtlemiseks, millisest printsiibist lähtuda või mis on praegu olulisem,“ räägib Ksenija. „See pakub mulle naudingut. Praegu elan veel oma positsiooni sisse, loen palju seadusi ja kui ma kümnendat korda loen mingit lõiku ja lõpuks saan aru, mida see tähendab ja just meile, siis see on kõige ägedam tunne maailmas.“

Raamatupidaja loob suurt pilti

Digitaliseerimine ja automatiseerimine muudavad raamatupidaja tööd ja teisalt pakuvad uuema aja trendid teisenenud rolli ja vastutust. Arvan, et praegu võimaldab tehnoloogia veel vähe teha ja palju rohkem on juurde tulemas seda, mida raamatupidaja inimesena saab enda peale võtta, ütleb Ksenija Germ.

Millised on raamatupidamise tulevikutrendid?

Ettevõtjad on palju informeeritumad sellest, millist abi võiks raamatupidajalt küsida ja mis andmeid ta haldab. Ehk kasvanud on nõudmised raamatupidajale kui juhi koostööpartnerile. 

Üha rohkem muutub ka seadusandlik pool, rohkem on kontrolli ja aruandlust. Pakendiaudit, ESG, kõik need jõuavad otsapidi raamatupidajani.

Rahvusvahelise raamatupidamisega tuleb ennast kursis hoida. Ja mida rohkem ajas edasi, seda rohkem ka need nõudmised kasvavad.

Mida soovitaksid  raamatupidamist õppijatele?

Raamatupidamine on väga huvitav. Mida rohkem õpid, seda rohkem hakkad seda mõistma. Meie endi kätes on võime muuta ettekujutust raamatupidamisest. Ei tohi võtta nii, et mina olengi ainult arvete ja aruannete taga istuja, vaid meie kõik oleme loojad.

Mida sa täpsemalt mõtled? 

Panen esimest korda elus kokku grupi konsolideeritud aastaaruannet, meie rahvusvahelised üksused edastavad andmeid oma kohalike seaduste järgi ja kõige korrektselt kokku panemine on omaette töö, mis nõuab minult väga palju pühendumist. Ja kui mina pühendun, siis olengi ju looja. See on minu looming. Ja ka näiteks igakuised raportid, mida teevad paljud raamatupidajad – sinna juurde saab panna erinevaid kasulikke nüansse, näitajad või luua ilus tabel, mis näitab, kuidas likviidsusega läheb, ja see on ka looming.

Mis on sulle veel tähtis?

Minu jaoks on olulisel kohal kommunikatsioon. Kui keegi kogenum kolleeg jagab mulle taustainfot, siis see muudab pildi minu jaoks selgemaks. See on mulle oluline. Üritan ka ise infot küsides andmete andjale oma eesmärgist teada anda. Ja siis inimene mõistab ning võib-olla ka see vastus, mida nad mulle teele panevad, on natuke teistmoodi ja sisukam. Tekib võimalus haakuda suurema pildiga.

Käi ajaga kaasas ning digitaliseeri ja automatiseeri oma raamatupidamine juba täna Standard Booksiga!