E-arved toovad majandusele ja ettevõtetele kasu eelkõige siis, kui e-arved muutuvad ettevõtete vahelistes tehingutes tavapäraseks ja e-arvete ringlus on aktiivne. Eestis on e-arvete ringlust kiirendanud eelkõige riigisektor, kuid hoogu annab järjest enam ka erasektor. Vastavalt 2021. aasta Ernst & Young Baltic AS uuringule on e-arvete osakaal kogu erasektoris omavahel saadetavatest arvetest ligikaudu 45 protsenti. Oluline roll e-arvelduse levikus on eelkõige raamatupidamisteenuste pakkujatel. Miks peaks raamatupidamisteenuse pakkuja toetama täielikule e-arveldusele üleminekut?
Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees Margus Tammeraja on veendunud, et e-arvetele üleminek muudab raamatupidaja töö tõhusamaks. “Kuna arve andmed on e-arvelt automaatselt raamatupidamisprogrammi sisse loetud, jääb ära nii uue kirje loomine ostuarvete registris kui ka andmete sisestamine. Sõltuvalt kasutatavast programmi(de)st võib ka raamatupidamiskirjendi konteering olla automaatselt paigas ja raamatupidaja ülesandeks on ainult kontroll ja kinnitamine. Seetõttu suudab raamatupidaja töödelda oluliselt suuremat arvete kogust võrreldes nt e-postiga saabunud või jagatud kaustast võetud PDF-arvete töötlemisega,” selgitas Tammeraja. 
E-arvete kasutuselevõtu suurim edulugu
Üks efektsemaid e-arvete kasutuselevõtu edulugusid on Tammeraja sõnul avaliku sektori ostuarvete menetlus. Tammeraja usub, et täna ei soovi enam keegi meenutada paberarvetega seotud protseduure, mil kõikidelt asjaosalistelt tuli kinnitusallkiri õigeaegselt kätte saada ja arved maksmiseks raamatupidamisse toimetada. Tema sõnul ollakse juba aastaid harjunud e-kinnitusringiga, mis võimaldab mugavalt oma kinnituse anda kasvõi nutitelefoni kaudu. Kõik vajalikud arved on koheselt leitavad digiarhiivist ja loomulikult liiguvad raamatupidamisse andmed automaatselt koos vajalike konteeringutega. Erinevate uuringute tulemusel võivad e-arved hoida kokku kuni 100 miljonit eurot maksumaksja raha.
Avaliku sektori eduloo taustal innustabki Tammeraja raamatupidamisettevõtetel soovitada oma klientidel e-arvetega „sõbraks saada“ – mida kiirem on arvete töötlemine, seda suuremat kogust arveid suudavad raamatupidamisettevõtte raamatupidajad töödelda ning sellevõrra suuremale hulgale ettevõtetele oma teenuseid pakkuda.
Eesti raamatupidajad on altid uute lahenduste kasutamisel, riigilt oodatakse raamatupidamisseaduse täiendamist
Margus Tammeraja on veendunud, et kõik vähegi suuremad Eesti raamatupidamisettevõtted on väga altid võtma kasutusele uusi lahendusi ning e-arvete osas oodatakse pikisilmi, et raamatupidamisseadusesse viidaks sisse täiendus, mis võimaldab erasektori organisatsioonidel nõuda endale üksnes e-arvete saatmist, nagu see on täna kehtestatud avalikule sektorile arvete esitamisele. “Põhimõtteliselt annab ettevõte Äriregistris ennast e-arve vastuvõtjaks registreerimisega ametlikult märku, et soovib saada ainult e-arveid. Niilangeks ära vajadus iga tarnijaga ükshaaval dialoogi pidada, et e-kirjade asemel e-arveid saada.Turul on erinevaid teenusepakkujaid, kes võimaldavad raamatupidamisettevõtetel ja nende klientidel hallata ostuarveid lihtsalt ja digitaalselt. Näiteks Costpocket lihtsustab kviitungite töötlemist nii, et ettevõtja pildistab äpiga kassatšekki, see digiteeritakse ja edastatakse automaatselt raamatupidamisettevõtte raamatupidamisprogrammi. Analoogilisi lahendusi on mitmeid, seega valik on piisav, et Eesti raamatupidamisettevõtted vabastada ka senisest „e-käsitööst“ või vähendades selle mahtu radikaalselt ,” selgitab Tammeraja.
Seni on raamatupidajate peamised mured e-arvelduse puhul olnud eelkõige tehnilist laadi ja seotud raamatupidamistarkavara puudujääkidega, mida hoogsalt likvideeritakse. Tarkavaratootjad viivad muutusi läbi kiiresti ning ootavad ühtlasi ka kasutajate tagasisidet. Tammeraja julgustabki raamatupidajaid dialoogile tarkvaraarendajatega.
Raamatupidaja on digivõimaluste kasutuselevõtmise eestvedaja
Üleüldine Eesti raamatupidajate digivõimekus on Tammeraja hinnangul heal tasemel – praktiliselt kõik kasutavad oma tööks mõnda raamatupidamisprogrammi. Soovitatavalt peaksid raamatupidajad ise olema kõigi digivõimaluste kasutuselevõtmise eestvedajad, olgu need siis e-arved või Costpocketi laadsete äppide kasutamine, leiab Tammeraja ja rõhutab taaskord, et riik saab siin kaasa lüüa näiteks e-arvete saatmise üldise kohustuse laiendamisega erasektorile andmepõhise aruandluse projektide elluviimisega. Täna on raamatupidajatel suur osa põhitööst seotud tähtajaliste aruannete ettevalmistamise ja esitamisega. Tuleviku-aruandlus on aga raamatupidamiskirjendite põhine, mis tähendab, et raamatupidaja keskendub tehingute õigele kajastamisele ehk andmekvaliteedile, mitte niivõrd aruannete koostamisele ja esitamisele. Kogu reaalajamajanduse kontseptsiooni elluviimist toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium järgnevate aastate jooksul alates 2022. aastast erinevate ettevõtjatele suunatud toetusmeetmete kaudu (nt Euroopa Liidu e-arve standardile üleminekuks vajalike arenduste toetus).
Milline on raamatupidamine kümne aasta pärast?
Tulevikku kiputakse ennustama minevikukogemusele tuginedes – see tähendab, et tavakodanike jaoks on loomuomane jätta tähelepanuta alles sündivate tehniliste lahendustega seotud võimalused. Kindlasti on raske kujutada ette veel olematute tehniliste lahenduste poolt loodavaid võimalusi, leiab Tammeraja. Seetõttu ennustab ta pigem juba aastaid kontseptuaalsel ja pilootrakenduste tasemel toimivate lahenduste edu. “Andmepõhine aruandlus ja massiline e-algdokumentide kasutamine on tõenäoliselt hiljemalt kümne aasta pärast sama loomulik nagu täna on meie kui eraisikute jaoks internetipangad oma e-arvetel tuginevate püsimakselepingutega või raamatupidajate igapäevaselt kasutatavad raamatupidamisprogrammide pangaliidesed. Rääkimata e-suhtluskanalitest, mida kasutame järjest enam telefonikõne asemel. Veidi ulmelisema ennustusena pakun, et kümne aasta pärast on Eestis ettevõtet registreerides võimalik koheselt valida ka digiraamatupidamisteenuse stardipakett, mis vabastab vastse ettevõtja nii raamatupidamistarkvara kui ka raamatupidaja eraldi otsimisest ja valimisest,” usub Tammeraja.
Allikas: https://realtimeeconomy.ee/uudised/raamatupidaja-kui-e-arvete-kasutuselevotu-eestvedaja
