Igale ettevõttele on oluline teada, millistelt kuludelt tahab riik saada täiendavaid makse nagu erisoodustusmaks. Kui tegu on näiteks väikefirmaga, mis ei ole käibemaksukohuslane, siis võib maksukohustus tulla mitu kuud hiljem üllatusena – ettevõttel tuleb tagantjärele esitada deklaratsioon ja ka maksuviivist maksta. Selliste olukordade vältimiseks vaatame üle, kuidas maksustab riik erisoodustusi.
Erisoodustus on kaup või teenus, mida tööandja annab oma ettevõtte töötajale tasuta või soodushinnaga. Kui samasugust soodushinda pakutakse kõigile, siis ei ole tegemist enam erisoodustusega.
Erisoodustust saab osutada ainult inimesele, kes on ettevõttega seotud. Samas võib tööandja määrata erisoodustuse ka inimesele, kes enam ettevõttes ei tööta. Näiteks kui töötaja on töölt lahkunud või pensionil, ja tööandja peab teda mistahes tähtpäeva puhul kingitusega meeles, on tegemist ikkagi erisoodustusega. Põhjuseks on see, et tööandja teeb inimesele kingituse just seetõttu, et ta kunagi tema juures töötas.
Erisoodustuse puhul kehtib ka kindel põhimõte, et töötajal ei ole erisoodustust vaja oma tööülesannete täitmiseks. Seega ei saa erisoodustuse alla lugeda töövahendeid ega seda, kui inimesele tööalane reis kinni makstakse.
Erisoodustuseks peetakse aga näiteks lähetuseks vajaminevast summast rohkema maksmist, näiteks kui töötajale tehakse välja luksusliku hotelli külastus või mitmekäiguline õhtusöök tipprestoranis.
Kui tööandja maksab töötaja eest pensionikindlustust, on samuti tegu erisoodustusega, sest tegu on tööga mitteseotud kindlustusmaksega. Oluline on ka teada, et erisoodustus peab olema töötaja jaoks kindlasti rahalise väärtusega.
Erisoodustuseks peetakse näiteks seda, kui kool pakub õpetajale elamiseks tasuta korterit, kui töötaja saab ettevõttelt tasuta või soodsamalt kaupasid ja teenuseid, lubatust madalama intressiga laenu või ei nõuta laenu eest üldse raha tagasi. Erisoodustus on ka see, kui tööandja tasub töötaja koolituse eest, mida selleks töökohaks vaja ei ole.
Kellele saab ettevõte osutada erisoodustust?
Ettevõte saab erisoodustust osutada üsna vähestele inimestele, näiteks firma juhatuse või nõukogu liikmed, töölepinguga töötajad, pikaajaliselt ettevõttele kaupu müüvad inimesed, viimati nimetatud inimeste abikaasa, elukaaslane või lähisugulane.
Erisoodustuse maksustamine
Maksuamet loeb erisoodustust peaaegu võrdväärseks palgaga ja nõuab sellelt ka pea samaväärset maksustamist. Tuleb teada, et erisoodustuselt ei arvestada töötuskindlustusmakse ega pensionikindlustusmakse ning lisaks ei tohi käibemaksukohuslasest firma nendelt kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
Oletame, et ettevõte pakkus töötajale kokakursust, mis maksis 100 eurot. Erisoodustusmaksu arvutatakse sellelt järgmiselt:
Esiteks tuleb arvutada tulumaks tagurpidi, mis on 100*20/80% = 25 eurot tulumaksu
Teiseks arvutame soodustuse ja liidame sellele tulumaksu = “brutotöötasu” summa, 100 + 25 = 125 eurot.
Viimaks saame arvutada sellelt sotsiaalmaksu, korrutades eelneva summa 33 protsendiga ning saame vastuseks 41.25 eurot.
Kokkuvõtteks tuleb 100-euroselt erisoodustuselt lisaks maksta: 25 eurot tulumaksu ja 41.25 eurot sotsiaalmaksu, mis teeb kokku 66.25 eurot.
