Excellentis on nüüd ametlikult olemas raudmees ja -naised. Nimelt võtsid Exellenti turundusjuht Maret Luts, projektijuht Allan Mäe ja müügiassistent Kelin Reivart vastu otsuse läbida augustis Ironman 70.3 Tallinn triatloni. Täpsemalt tähendab see 1.9km ujumist, 90km ratast ning 21.1 km jooksu.
“Pisarad jooksid ja kallistasime üksteist: jee, ära tegime!” kirjeldavad Maret ja Kelin emotsioone pärast poolpika triatloni finišijoone ületamist. Allan jääb mehena vaoshoitumaks, aga tunnistab, et istus pärast lõpetamist tükk aega maas ja mõtles, et pagan, see oli küll raske! “Jalg oli viimasel jooksuringil ikka päris makaron all,” nendib ta.
Selge see, et 5-6 tundi järjest tõsist füüsilist koormust pole kerge kellelegi, aga see-eest tunne on pärast kirjeldamatult hea. “Ironmani läbimine ei nõua mitte ainult füüsilist ettevalmistust, vaid ka vaimset ja seda viimast tuli ikka päris kõvasti treenida,” ütleb Kelin.
Maret nõustub temaga. “Ilma vaimse tugevuse ja valmisolekuta ei jõua sa kuhugi,” nendib Maret, meenutades, kuidas sai kohe ratta seljast maha tulles ja jooksuga alustades nö haamri, kolmest erinevast kohast hakkas valutama. “Aga sain aru, et midagi pole teha, 21 kilomeetrit on minna ja see tuleb ära teha,” räägib ta. Õnneks hakkas pärast viiendat kilomeetrit enesetunne järjest paremaks minema ja kilomeetrid muudkui vähenesid.
Järgmine kord veel paremini
Kelin nautis jooksu täiega ja arvab praegu, et oleks tegelikult isegi parema aja saanud. Ta lõpetas ajaga kuus tundi ja kaks minutit ning just see kaks minutit jäi veidi kripeldama. “Aga eks midagi peab järgmiseks korraks ka jääma,” leiab Kelin. Esimene medal on Tõrva sprint triatlonist kaelas ning ega kaks ilma kolmandata ei jää.
Maret, kes jooksu kohe üldse ei naudi, pani Iromani lõpetamiseks võrdlemisi tagasihoidlikuma ajaeesmärgi 7:30, mille ta aga lausa tunniga üle lõi. “Aeg tuli lõpuks 6:30 ja muidugi jäin ka mõtlema, et tegelikult oleks saanud siin ja seal ennast kiiremini liigutada ja veel parema aja teha,” arutleb Maret.
Allani aeg tuli 12 minutit alla kuue tunni, temal on enda sõnul siiski ka päris hea põhi all kõigis alades. Excellenti kolmiku Ironmanile jõudmine saigi alguse Allanist, kes on juba mõnda aega harrastanud rattaga pikemate otsade tegemist. No näiteks Iklast Oandusse.
Samuti käidi mitmel aastal kümnekonna kolleegiga Tartu rattamaratonil. Sadu kilomeetreid ratta seljas tekitab aga lõpuks tunde, et tahaks midagi muud ka vahepeal. Erinevate alade kombineerimine tundus äge ja seepärast hakkaski Allan eelmisel sügisel triatlonile mineku ideed Excellenti kontoris propageerima, sest üksi on kehv selliseks pingutuseks treenida. “Rääkisin seda alguses mõnedele meestele, kelle puhul arvasin, et neil äkki on selleks potentsiaali, aga lõpuks tulid mõttega kaasa ja tegid selle asja ära hoopis tüdrukud,” muigab Allan.
Excellent toetas triatlonile pürgijaid alustuseks ujumistreeningutega, sest just ujumine on tihti paljude kõige nõrgem koht. “Mäletan kui ujumistreeningutega jaanuaris alustasime, siis oli isegi 25 meetrit raske järjest ära ujuda,” meenutab Kelin.
Uued väljakutsed ootavad
Maret ja Kelin jälgisid iganädalaselt triatloniakadeemia kava. “Kui teisipäevaks polnud kava üleval, siis pidevalt helistasime kordamööda, et kus kava on. Nad juba tundsid meie hääled ära,” naerab Maret. Kolmekesi koos sõitsid nad rattaga enne võistlust läbi ka triatloni raja. “See tuli võistlusel väga kasuks,” ütleb Maret, kes kahtleb uuesti minekus. “See oli küll äge kogemus, aga väga suurt kirge ma selle ala vastu siiski ei tunne, but never say never” muigab ta.
Allan aga tahaks nüüd taas mingit uut sorti proovilepanekut. Näiteks võiks minna aprillis Võhandu maratonile, kus tuleb aerutades läbida ööpäevaga 100 kilomeetrit. Maret ja Kelin raputavad selle jutu peale küll praegu veel väga intensiivselt pead, aga kes teab, mida Allani veenmisoskus ära võib teha.
