Uuring e-arvete kasutamisest näitas, et paljud ettevõtted ei tunneta e-arvetest tekkivat kasu ning seetõttu on vajalikud selle valdkonna koolitused raamatupidajatele.
Rahandusministeeriumi tellimusel viis Ernst &Young Baltic 2021. aasta sügisel Eestis läbi uuringu „E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses“. Uuringu eesmärk oli analüüsida e-arvete kasutamist avalikus ja erasektoris, kaardistada hetkeolukord e-arvete turul turuosaliste lõikes, tuua välja takistused e-arvete laiemal kasutusel ning pakkuda välja ettepanekud ja toetusmeetmed e-arvete kasutamise suurendamiseks erasektoris. Uuringut läbiviivasse töörühma kuulus ka Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees Margus Tammeraja, kes aitas viia läbi intervjuusid ja analüüsida e-arvete kasutamise või mittekasutamise erinevaid aspekte.
Margus Tammeraja sõnul tekkis uuringu tegemise vajadus riigi tunnetusest, et e-arveid kasutatakse vähe. „Samas on e-arved üks lihtsamaid viise raamatupidamise tõhustamiseks,“ kinnitas Tammeraja. „Kui riik on digiteeritum, siis on ka meie konkurentsivõime suurem.“ Tänu e-arvete kasutamisele vähenevad ettevõtte administratiiv- ja asjaajamiskulud, maksete laekumiskiirus võib olla suurem. 
Väikefirmad kasutavad e-arveid vähem
Uuringu ühe tulemusena selgus, et ettevõtted ei huvitu eriti e-arvetest, kuna nad ei näe sellest endale tekkivat selget kasu. Tammeraja nentis, et ühel väikefirmal ongi seda kasu raske näha, sest kui käibed on üsna väikesed, saab see ettevõte oma asjaajamised kümne PDF-formaadis arvega aetud. „Valdav enamus väikeettevõtjaid ostab raamatupidamisteenuse sisse, seega on selle suhtumise muutmisel suurem rõhuasetus hoopis raamatupidajatel,“ rääkis Tammeraja.
Eesti Raamatupidajate Kogu andmetel saadetakse ja võetakse Eesti majanduses vastu igal aastal ligikaudu 65–75 miljonit arvet, millest hinnanguliselt 45 protsenti on e-arved. Sellest suurema osa moodustavad pankadesse saadetud e-arve püsimaksekorraldused. Mikro- ja väikeettevõtete vahelistes arveldustes on e-arvete osakaal samas kõigest viis protsenti.
Toetus EL-i eelarvestandardi kasutuselevõtuks
Tammeraja sõnul oli uuringu taga olnud töögrupi üks ettepanekutest rahandusministeeriumile, et tuleb korraldada seminare ja vebinare just raamatupidajatele e-arvete kasulikkusest ja mugavusest. Sinna kaasatakse ka suuremad raamatupidamistarkvara pakkujad, nagu näiteks Excellent. E-arvete kasutuse edendamiseks lõi majandusministeerium toetuse neile firmadele, kes tahavad oma turul pakutava raamatupidamislahenduse viia üle Euroopa Liidu eelarvestandardile, mille kasutuselevõtmisel muutub e-arvete käsitlemine kiiremaks ja mugavamaks.Toetuse suurus ühele ettevõttele on kuni 20 000 eurot. „Kui võrrelda Eesti ja Euroopa Liidu keskmist e-arvete kasutamise taset, siis on meil tegelikult hästi, oleme sellest keskmisest tasemest kõrgemal,“ rääkis Tammeraja. „Samas Soomest oleme jällegi taga.“ Tammeraja nentis, et raamatupidamistarkvarade kasutajasõbralikkus e-arvete kontekstis saab kindlasti olla suurem. „Enamus neid keskkondi on tehtud raamatupidaja, mitte ettevõtja jaoks,“ ütles Tammeraja. „Väikeettevõtja vajab e-arvete koostamiseks siiski tihti abi.“
Tammeraja hinnangul võiks e-arvete kasutamine olla ka erasektoris kohustuslik. Praegu on e-arvete esitamine riigisektorile kohustuslik, kuid erasektori korral jätab raamatupidamise seadus tõlgendamisvõimalusi. „Erasektoris ei ole lihtne e-arvete kasutamisele järelevalvet teha, sest seda võib küll nõuda, aga automatiseeritud kontrolli pole praegu veel võimalik rakendada,“ nentis Tammeraja.
E-arvete maht on Eestis küll viimastel aastatel kasvanud, kuid e-arvet kasutavate ettevõtete arv on jäänud sisuliselt pidama ning uusi kasutajaid lisandub vähe, selgub e-arvete uuringu kokkuvõttest.
Kuna e-arvete juurutamine äriarvestusprotsessides annab suuremat efekti just nendele ettevõtetele, kus arveid on rohkem (keskmised ja suured ettevõtted) ning arved on tõenäoliselt ka suurema keerukuse ja mahuga (palju arveridu, erinevad käibemaksumäärad), siis juhul kui ettevõte hindab ostuarvete töötlemisele kuluva tööjõukulu liialt suureks, on tal motivatsioon võtta kasutusele e-arved.
Eesti avalik sektor on praegu nii keskvalitsuse kui kogu valitsemissektori osas läinud sisuliselt üle e-arvetele. Samas väikesed ja vähese ostuarvete mahuga ettevõtted ei näe e-arvete rakendamisel sageli majanduslikku efekti, sest sellega kaasneb enamasti ka mingi kulu, mida ei peeta õigustatuks. Mikro- ja väikeettevõtete korral on e-arvete kasutuselevõtmisel sageli takistuseks ka vähene teadlikkus e-arvete võimalustest, sobiva operaatorteenuse valikust ning äritarkvara seadistamisest. Samuti on veel kasutusel vanemaid majandustarkvara- sid, mis ei pruugi võimaldada e-arveid saata või vastu võtta. Ühtlasi eksisteerib ka ette- võtjaid, kes ei kasuta ettevõttesiseselt üldse ühtegi raamatupidamistarkvara, see muudab e-arvete kasutamise veelgi keerulisemaks. Uuringust selgus, et ettevõtjatel saab e-arvete kasutamisega seotud takistused jagada kolme kategooriasse: tehnoloogilised, teadlikkusega seotud ja finantsilised takistused. Raamatupidamisteenuse pakkujad on ise üldjuhul e-arvete kasutamisest huvitatud ja soovitavad seda oma klientidele, kuid osade ettevõtete juures takistab e-arvete kasutamist ettevõttes endas kasutatava müügitarkvara ja raamatupidamisteenuse pakkuja kasutatava raamatupidamistarkvara omavahelise liidestuse puudumine.
Majandustarkvara pakkujatel mingeid takistusi ei ole, kuid oma klientide (ettevõtete) veelgi aktiivsemat survestamist e-arvete kasutamiseks takistab kliendi soov valida endale meelepärane arveldamise viis. Eelnevast tulenevalt on uuringumeeskonna üks soovitus suurendada potentsiaalsete e-arvete kasutajate teadlikkust e-arvete kasutusvõimalustest, sellega kaasnevast kasust ning anda praktilisi soovitusi e-arvete rakendamiseks. Peamine sihtrühm on raamatupidajad ja raamatu- pidamisteenuse pakkujad, kes teenindavad hinnanguliselt kuni 75% ettevõtetest, ning ettevõtete raamatupidajad, kuna e-arved mõjutavad nende tööd kõige enam.
Põhjalikumalt saab uuringu tulemustega tutvuda ERK kodulehel
