Excellenti kolmanda ajakirja kaaneloo teemaks on tervis ning tervishoid. Oma lugu räägib Qvalitase finantsjuht Kadri Kapp.
Tervishoid on koht, kus saab teha inimestele head ja seepärast olen oma saatusele tänulik, räägib pea 20 aastat Qvalitase Arstikeskuses töötanud Kadri Kapp.
Qvalitase Arstikeskuse finanatsjuht Kadri Kapp jõudis ettevõttesse tööle juba 2001. aastal. Sellest ajast on suhtumine töötervishoidu ja oma inimestesse panustamisesse laiemalt teinud läbi suure arengu. “Tol ajal olid eesrindlikumad ettevõtted need, kellel olid välismaised omanikud,” meenutab Kadri. “Eriti just põhjamaiste omanikega firmades oli suhtumine inimestesse parem. Nende jaoks oli töötaja väärtus, mida ei saanud alati öelda kodumaiste omanikega ettevõtete kohta.”
Kadri lisab, et õnneks on suhtumine töötervishoidu praeguseks kõvasti muutunud. Kui 20 aastat tagasi üritasid ettevõtjad selle valdkonna pealt pigem raha kokku hoida, siis nüüd on see, millises mahus ja millise kvaliteediga teenuse tööandja valib, ettevõtte sisemise kultuuri näitaja. “Kui ettevõtja väärtustab oma töötajaid, siis ta ka panustab töötervishoidu,” kinnitab Kapp. Muidugi on muutunud ka töötajate endi mõtteviis, töötervishoiuarsti juures käimise vajalikkusest saadakse paremini aru ja osatakse seda ka ise nõuda. “Eriti just noored inimesed, kes tulevad tööle, peavad aru saama, et see, mis otsuseid nad praegu oma tervise osas vastu võtavad, sellest oleneb palju see, milline on tema elukvaliteet vanemas eas. Ka noortel ei tasu alahinnata nii töötrevishoiuarsti kui üldse arsti juures käimist,” rõhutab Kapp.
Vaimne tervis aina tähtsam
Lisaks tohutule mõtteviisi muutusele on loomulikult arenenud ka töötervishoid kui teenus ise. Kui algselt tähendas see vaid lühikest visiiti ühe arsti juurde, siis nüüd on võimalik oma tervis mitmekülgselt ja põhjalikult ära kontrollida. Töötajaga tegelevad erinevad spetsialistid silmaarstist füsioterapeudini. Väga oluliseks on sealjuures muutunud füüsilise tervise kõrval vaimse tervise eest hoolitsemine. “Juurutasime koostöös selle ala ekspertidega vaimse tervise küsimustiku, mille täitmisel saab patsient eelhinnangu oma vaimsele tervisele,” räägib Kapp. “See tähendab, et arstil on patsiendi kabinetti jõudes juba eelteadmine, kas tal võib olla vaimse tervise probleeme ja vajadusel saab inimese edasi suunata.” See küsimustik on osutunud väga populaarseks, ca 90% visiidile tulnutest täidab selle ära.
Kevadise eriolukorra ajal suurenenud kaugtöö on kaasa toonud uued ohud. Kodukontoris töötab inimene sageli seal, kus parasjagu saab või kus tundub kõige mugavam. Kõveras diivanil või tugitoolis, põrandal või aknalaual. See aga toob pika peale kaasa hulga probleeme. “Tegime oma klientidele kodukontori kasutamise juhendi, nö. kümme käsku, mida pead tähele panema, et ennetada vaevusi,” ütleb Kapp. Eelkõige tuleb jälgida oma istumisasendit ning lähtuda põhimõttest, et parim asend on järgmine asend ehk liigutada ennast sageli.
Kuigi kodukontoris töötamisel on kahtlemata omad võlud, siis üks professionaalide loodud töökeskkonna ehk kontori plusse ongi see, et tänapäeval on see keskkond reeglina spetsilistide poolt disainitud. Nii on ka Qvalitases lisaks arstidele-õdedele töökeskkonna insenerid, kes käivad erinevaid töökohti hindamas ja jagamas soovitusi valguse, müra, istumisasendite, temperatuuri ja muude näitajate kohta.
Tarkvara aitab tööd efektiivistada
Kapi sõnul on tehnoloogia sarnaselt kogu muu maailmaga ka meditsiini arengut väga palju mõjutanud. “Vanasti oli meditsiin pelgalt arsti visiit ja õe käest süsti saamine, aga nüüd on see hoopis midagi enamat. Kui meie klient ei saa end digitaalselt broneerida või digitaalset otsust pärast visiiti, siis on halvasti,” nendib Kapp. Eriolukord andis kiirenduse ka distantsmeditsiini arengule, näiteks Qvalitase arstid nõustasid inimesi sel ajal üle veebi.
Lisaks veebilahendustele ja distantsmeditsiinile on üheks aina olulisemaks muutuvaks teemaks ka patsientide andmete analüüs, mille alusel saab teha paremaid raviotsuseid. Loomulikult käib igasugune andmeanalüüs, eriti aga delikaatsete isikuandmete oma, koostöös andmekaitse ja rangete infoturbe nõuetega. Selles osas ei tee Qvalitas mingeid järeleandmisi.
Qvalitase tehnoloogiline hüpe sai alguse, kui soetati kliendihaldustarkvara. “Excellent tegi meile erilahenduse, mis võimaldas andmed arveteks konverteerida,” räägib Kadri. “Tänu sellele tarkvarale on meil võimalus teenindada väga suurt hulka inimesi, näiteks eelmisel aastal oli meil 100 000 klienti. See ei tuleks kõne allagi, et oleksime nende andmeid sisestanud käsitsi.”
Suuri mahte võimaldav kliendihaldustarkvara annab ettevõttele võimaluse töötada efektiivselt, efektiivsus on aga olnud aluseks kasumlikkusele ja investeerimisvõimekusele. Tänavu jaanuaris sai Qvalitas Ülemiste Tervisemajas valmis oma uued avarad ruumid.
Kõige tähtsam pole tehnoloogia
Tehnoloogia ja meditsiini arengu kõrval ei tohi aga unustada kõige tähtsamat faktorit. “Meie edu alus on meie inimesed,” kinnitab Kadri. “Me oleme teenindusettevõte ja see, kuidas meie inimesed suhtlevad meie klientidega, annab meile näo. Meie töövahend on inimene ja me peame neid hoidma.”
Kapi sõnul on nende ettevõtte jaoks esimesed patsiendid nende endi töötajad, kes saavad osa kõigist teenustest. “Näiteks vaimse tervise küsimustiku viisime kõigepealt läbi oma töötajate hulgas,” märgib Kadri. “On väga oluline näha, milline meie enda töötajate hingeline olukord on ja kas me peaksime vajadusel midagi ette võtma.”
Kapi sõnul on hea teeninduse alus töötajate omavahelised head suhted ja üldine hea õhkkond ettevõttes. Sellise õhkkonna loomine ja hoidmine sõltub aga väga palju juhtidest. “Nii nagu nakkab hea tuju, nakkab ka halb tuju. Meie meeleolust sõltub ka meie klientide meeleolu,” rõhutab Kadri. Kindlasti on ettevõtte sisekliima, eriti praegusel ajal meditsiinisektoris, üheks argumendiks väärtuslike töötajate leidmisel ja hoidmisel. “Meditiisinisektoris pole hetkel koondamiste hirmu, hea arst või õde on ikka väga hinnatud,” nendib Kapp.
Insener, kes näeb asjade sisse
Kadri on diplomi järgi TTÜ lõpetanud majandusinsener, kes lõpetanud teeninduse ökonoomika ja juhtimise eriala. “Leian, et olen täiesti erialasel tööl, just tervishoiuteenindusega tegelengi,” märgib ta. “Meile õpetati koolis, et insener on see, kes näeb asjade sisse. Nii nagu mehaanikainsener näeb näiteks trammi vaadates hoopis midagi muud kui tavainimene, nii vaatan ka mina ettevõtete ülesehitust hoopis teise pilguga. Kui lähen kasvõi kuhugi kohvi jooma või sööma, siis alati mõtlen, kuidas siin on korraldatud inimeste töö, puhkused, arvete väljastamine ja muu selline.”
Enne Qvalitast, kus Kadri alustas 2001. aastal pearaamatupidajana, töötas ta Pärnus ettevõtluskonsultandina. “Võib öelda, et aitasin tolle aja start-uppe,” muigab Kapp. “Tol ajal oli ettevõtete loomine väga populaarne ja nõustasingi alustavaid ettevõtteid.”
Mõni aasta pärast Qvalitasse tulekut vahetus ettevõtte juht, kes tegi Kadrile ettepaneku hakata juhatuse liikmeks. Sellest ajast peale on Kadri tegelenud ettevõtte arendamisega. “Kindlasti olen ka ise siin väga palju arenenud. Näiteks teenustele elu sisse puhumine on olnud väga väärtuslik kogemus,” ütleb Kapp. “Qvalitas on 25 aastat tegutsenud, see on päris pikk periood, oleme palju näinud ja kogenud ja eks juba teame ka ühtteist.” Kui kunagi alustati kahe arsti, kahe õe ja kahe müügiesindajaga Mustamäel, siis praegu töötab ettevõttes 250 inimest ning pakutavate teenuste hulk on kõvasti kasvanud.
Kuigi Kadril pole arstiharidust, on tal meditsiin geenides. Kadri vanaisa oli Nikolai Sarv, esimese Eesti vabariigi aegne Tallinna linnaarst ja linna tervishoiuosakonna juhataja. “Tema oli selles protsessis sees, kui hakati ehitama Tallinna Keskhaigla uut hoonet. Just minu vanaisa käis selle tarbeks Euroopas parimaid praktikaid omandamas,” meenutab Kapp.
Tegelikult oli küll aeg, kui Kadri tahtis arstiks saada, aga see oli rohkem lasteaia aja unistus. Kuigi mitte ainult. Ta lõpetas Pärnu Koidula gümnaasiumi matemaatika eriklassi ja gümnaasiumi viimases klassis oli edasi õppimise mõtetes ka arstiamet sees. “Ent meil ei olnud keemia väga tugev koolis ja kartsin, et ei saa hakkama,” räägib Kadri. “TTÜ oma matemaatika eksamiga oli kindla peale minek ja ega ma ei ole seda valikut kahetsenud.”
Lapsed, mesilased ja liikumine
Tippjuhi ameti kõrval on Kadril neli last – tütar ja kolm poega. Või ehk on õigem öelda, et oma suure pere kõrval on tal ka tippjuhi amet. “Qvalitases töötatud aja jooksul on mul enam-vähem kogu aeg olnud mõni laps väike, seega pole tööst välja lülitamine olnud keeruline,” muigab Kadri. “Ega see kerge pole olnud, kasvatada pingelise töö kõrvalt lapsi ja üritada neist inimesi vormida. Seetõttu ma ei saa ka öelda, et mul oleks nii palju vaba aega olnud, et saanuks tekkida mingid tõsisemad pikaajalised hobid.”
Nüüd, kus viimane laps on kümneaastane, on hingamisruumi veidi tekkinud. “Mulle väga meeldib lastega reisida, matkata, üldse nendega aega veeta. Nad on nii toredad kaaslased!” räägib Kadri.
Kadri on alati pidanud lugu tervislikest eluviisidest, milled hulka kuulub ka enese regulaarne liigutamine. Kooliajast jäi talle sisse ujumispisik ning praegu käivad ujumistrennides ka Kadri lapsed. “Viin lapsed ujumistrenni ja ise ujun ka rahulikult kõrvalrajal,” kirjeldab ta. “Mul pole mingeid sportlikke eesmärke, ainus eesmärk on ennast liigutada ja olla toonuses.”
Kadri abikaasa on ta kaasa tõmmanud ka jooksumaailma. “Mu abikaasa on hakanud maratone jooksma, tal on kombeks ette võtta kõik Eesti maratonid ja nüüd juba ka väljaspool Eestit jooksmas käia,” kirjeldab ta. Juhtus nii, et abikaasa registreeris Kadri eelmisel sügisel toimunud Tbilisi maratonile 10 km jooksule. See motiveeris Kadrit terve eelmise suve regulaarselt jooksuringe tegema. “Alguses ei jõudnud ma 100 meetritki joosta, aga vaikselt hakkas vorm paranema,” meenutab Kadri. “Reis Gruusiasse oli väga huvitav, käisime muuseumides, sõitsime ringi ja muuhulgas siis ka jooksime. Sain aru, kui palju tegelikult annab teistega koos jooksmine energiat ja rõõmu.” Esialgu oli plaanis Gruusia maratonil ka tänavu osaleda, kuid koroonapandeemia tõttu see ei õnnestunud.
Lisaks neljale lapsele on Kadril ka suur majapidamine ja nii ilu- kui tarbeaed. Tänavusel pikal kodusistumise kevadel kasvatas ta ise tomatitaimi, pani maha varajase kartuli ja omad kurgid. Vähe sellest, Kadri istutas ka 14 marjapõõsast. “Olen selline, kes korjab kõvasti marju ja teeb mahla. Mitte, et seda hädasti vaja oleks, aga mulle tõsiselt meeldib!” ütleb ta. “Ja kõik see mahl juuakse ka ära.”
Ja ka see pole veel kõik. Kuus aastat tagasi soetasid Kadri ja tema abikaasa esimese mesilaspere ning nüüdseks on neil juba 12 mesitaru. Kaks aastat tagasi Tartus toimunud maamessil jõudis nende pere mesi meekonkursil viie nominendi hulka, sealjuures osales konkursil üle 50 kandidaadi professionaalsetest meetaludest. “Meil on oma paadunud fännid, kes iga sügis mett küsivad. Meie mesitarud on keset metsa, seal lähedal pole põlde, mida mürgitatakse ja väetatakse. Enda mesi on meil igapäevases kasutuses, kohvi sisse panen ikka mett, mitte suhkrut,” räägib Kadri.
Saatusele tänulik
Kauaaegne tippjuhi amet koos suure pere ja majapidamisega pole olnud just lihtne viis oma elu elamiseks, kuid Kadri on seda kõike nautinud. Ta nendib, et see, et ta aastate eest sattus meditsiini valdkonda, oli tol hetkel puhas juhus. “Kuid ma olen väga tänulik selle eest, et saatus mind siia tõi. Tervishoid on selline, et kui sa siia juba satud, siis sa muutud selle fänniks,” räägib ta. “Kuidagi tundub mulle, et tervoishoiusektorisse satuvad keskmisest parema iseloomuga inimesed. Need, kelle iseloom meditsiinisüsteemi väärtustele ei vasta, need ei peagi kaua siin vastu. Sa ei tee siin kellelegi halba, saad ainult head teha.”
Osalemine koroonatestimises üle Eesti
Kadri Kapp meenutab, kuidas ühel hetkel suleti Terviseameti otsusega kõik erameditsiiniasutused päevapealt. “See oli väga suur šokk, sest meie inimesed olid tegelikult moraalselt valmis jätkama abi pakkumisega valdkondades, kus riik plaanilise ravitegevuse lõpetas,” räägib ta.
Peagi hakkas riik testimisi korraldama ja Qvalitas oma paindlikkuse, mobiilsuse ja heaadministratiivse ning logistilise organisatoorse taustaga sobitus ideaalselt erameditsiiniasutuste koostööprojekti koroonatestimiste korraldamisel. “Testimistel osalemine tähendaski seda, et tuli leida need inimesed, kes reaalselt olidki nõus minema ja viirusega silmitsi seisma,” meenutab Kadri. “Meil tuli aidata oma inimestel üle olla hirmust viiruse ees, selleks aga pidi nägema kõvasti vaeva isikukaitsevahenditega varustamisel. Töö alustamisel oli meil isikukaitsevahendite varu vaid paari päeva jagu ja olukord oli alguses ika suhteliselt nutune.”
Kapi sõnul motiveeriski Qvalitase inimesi sellise riskantse tegevusega tegelema see, et nad said anda oma panuse keerulisel ajal. “Nad olid uhked selle üle ja neil oli hea meel, et nende üle oldi uhked. Meie inimesed olid reaalselt eesliinil,” räägib Kadri.
Qvalitase jaoks tähendas testimise projekt ka seda, et sai saata riigile sõnumi erameditsiini vajalikkusest. “See aeg näitas, et erameditsiin on vajalik ja peab jätkuvalt eksisteerima paralleelselt riikliku meditsiiniga, sest riiklikul meditsiinil on taolistes ootamatutes ja keerukates olukordades oma roll täita ja samas erameditsiin saab teha tegevusi, milleks riigil polegi otsarbekas pidevalt võimekust hoida;” selgitab Kapp.
